Koerte toitmisest

Toitmine või toitumine on tänapäeval muutunud omaette teaduseks.

Koerte elud on väga erinevad – eri suurused, tõud, eesmärgid või tööülesanded, keskkond, vanus ja teised iseäralikud määrajad. Vastavalt erinevatele parameetritele on koertel ka erinevad toitainete vajadused.

Koerte klassifikatsioon toitude eelistuste järgi on olnud karnivoor (lihatoiduline), kuid on mainitud ka, et nad on omnivoorid (segatoidulised). Iseenesest see, et koer on segatoiduline, ei ole väga eksitav, kuna nende organism suudab energiat kätte saada nii süsivesikutest, rasvadest kui ka proteiinidest. Viimasel ajal on rohkem kasutusele tulnud mõiste adaptiivne karnivoor, mis ilmselt on kõige täpsem koera silmaspidades. Uuringud on näidatud, et koer eelistaks toitu valides kõrge proteiini ja kõrgema rasva ning madalama süsivesikute sisaldusega toite, kuid nad saavad hakkama ka kõrge süsivesikutesisaldusega toiduga ehk kohanevad vastavalt oludele.

Praegusel ajal on koerte keskmine eluiga tunduvalt pikem, kui oli vanasti. Üheltpoolt tuleneb see koertele pakutavast meditsiiniteenuse võimalustest, teiselt poolt ka kindlasti toiduvalikust. Samamoodi nagu inimestel, on ka loomadel kasutusel erinevaid eridieete. Koerad võivad olla pandud toortoidule, kuivtoidule, kodutoidule aga ka taimetoidule. Ei ole selget piiri õige ega vale variandi vahel, kui toit on täisväärtuslik, tasakaalustatud ja vastab konkreetse koera vajadustele. Inimeste seaski on ju sportlastel erinevad toitainete vajadused, kui on näiteks vähesema liikuvusega inimestel. Samamoodi on ka koertega, et sportkoertel ja töökoertel on erinevad toitainete vajadused, kui ühel tavalisel toas oleval vähese liikuvusega koeral.

Kui koer elaks ainult liha süües, siis tema organismis võib tekkida erinevate toitainete puudused ning teiste liig. Kodutoitude jääkide toitmine koertele ei ole kindlasti täisväärtuslik, kui just ei tehta kindlat toiduratsiooni vastavalt toitainete sisaldustele ning koertele mõeldud minimaalsetele nõuetele. Aga tavaliselt hõlmab see endas siiski putru, viinereid ja võibolla supikonti. Kuivtoitudes on vajaminevad toitained viidud tasakaalu ning ei vaja lisa arvutamisi - toitmine on seega lihtsamaks tehtud – vastavalt kaalule saab teatud koguse ja see tagab talle vajaminevad toitained. Tänapäeva kiire elutempo juures väga tähtis nüanss. Tänu kuivtoidu kuumtöötlemisele on vähenenud ka riskid teatud probleemidele nagu parasiidid, bakteriaalne saastatus ning bakerite poolt toodetud toksiksiinid toidus.

Osad tänapäeva kuivtoidud võivad olla suhteliselt madala proteiini ning kõrge süsivesikute sisaldusega. Need toidud võivad anda liialt palju energiat, mis vähese liikuvusega koeral võib aidata kaasa ülekaalu tekkimisele. Intensiivse ja kestvama liikuvusega koertel oleks rohkem vaja proteiinirikast ja mõõduka rasvasusega toitu, kuna see aitab hoida lihasmassi ning tagab pikemaajalise energia kättesaadavuse. Sellise liikuvusega koertele kõrge süsivesikutasemega toit ei pruugi olla sobiv, sest süsivesikute poolt kättesaadav kiire energia tõstab insuliinitaset väga kiiresti ning tagajärjeks on veresuhkru viimine rakkudesse, see väljendub väsimusena. Kuivtoitude seas on ka toite, mille proteiini sisaldus on kõrge ja süsivesikute tase hoitud madalal. Seetõttu tasuks alati vaadata enne toidu ostmist toidupaki peale ning valida oma loomale see kõige sobivam.

Koerte toitudel on märgitud alati sisaldus ja analüütiline koostis. Sellejärgi saab kaudselt hinnata kuivtoidu kvaliteeti ning antud toidu koostamiselt kasutatud toorainete eelistusi. Sisaldusse märgitakse kõige suurema massiga elemendid esimesele kohale ja siis kahanevas järjekorras edasi. Näiteks kui pakenditel on märgitud sisalduse esimesele kohale värske liha, siis tuleb alati silmaspidada, et kui kuumtöötlemise järgselt vesi lihast (lihas võib olla rohkem kuni 70 % vett) aurustub ära, siis kukub selle lihaosakaal nimekirjas märkimisväärselt tahapoole. Kui aga esimesel kohal on dehüdreeritud liha (mis tähendab kuivatatud), siis selle massi ei saa väga palju kuumtöötlemisega enam mõjutada. Seega sellisel juhul on proteiinide allikas kindlalt liha.

Taimse päritoluga toorained ei ole alati halvad. Neid kasutatakse erinevatel otstarbel toitudes – süsivesikute allikana, kiudainete allikana aga ka proteiini allikana. Teatud taimsetest toorainetest saadakse rohkem vitamiine ja mineraale, kui värskest lihast.

Analüütilisest koostsest saab teada millise protsendiga on toidus proteiin, rasv, süsivesikud, kuivained, mineraalid. Miks neid üldse vaja on ? Esiteks nende parameetrite järgi saab võrrelda erinevaid toite ning vaadata, et teie koerale valitud toit vastaks vastava looma vajaminevatele toitainelistele nõuetele. Teiseks igal toitainel on oma eesmärgid.

Proteiin ehk valk koosneb aminohapetest. Aminohappeid kasutab koera organism endale vajaminevate proteiinide, ensüümkomplekside, immuunrakkude ja muude elutähtsate komponentide tootmiseks, aga ka energia saamiseks. Proteiini sisalduse toidus määrab enamasti ära liha (dehüdreeritud, värske) või muu loomse päritoluga proteiiniallikas, aga ka taimse pärituoluga proteiiniallikas.

Rasvadest saavad koerad rasvhappeid, mis mängivad suurt rolli naha ja karvkatte korrashoius, erinevate rasvlahustuvate vitamiinide omastamises ning nad annavad kõige rohkem energiat (isegi kaks korda rohkem süsisvesikutest). Energia kättesaamine on aga veidi aeganõudvam. Rasvhapetel on ka põletikumediaatorite vähendamises oma osa.

Süsivesikud tagavad organismile kiiresti ja kergesti kättesaadava energia. Süsivesikute alla käivad ka kiudained, millel on tähtis funktsioon soolestiku mikrofloora tasakaalu ja motoorika tagamisel.

Mineraalid aitavad tagada terved luud ja hambad ning osalevad nii lihaste kui ka närvide töös. Teatud mineraalid on osa hüübimiskompleksist ning aitavad hoida organismi happe-aluse tasakaalu. Eriti tähtis on mineraalide õige tasakaalu tagamine suuremat tõugu kutsikate toitmisel. Nende kutsikate kaltsiumi ja fosfori vajadus varieerub erinevates kasvuetappides. Kui kutsikaid toita kasvuperioodil valesti, võivad neil tekkida probleemid luustikus ning liigestes.

Koerad vajavad täisväärtuslikku toitu, mida liha ja tapasaadused tavaliselt ei suuda tagada. Vaja on õigetes kogustes vajalikke mineraalaineid, vitamiine, rasvhappeid, süsivesikuid ning aminohappeid. Seda sellejaoks, et koerad täidaksid oma ülesandeid maksimaalse võimekuse piirides. Seega kui soovite, et teie koer teeks oma tööd võimalikult hästi ning tunneks ennast selle juures tervena, oleks mõistlik valida talle peamiseks toiduks täisväärtuslik, kvaliteetne kuivtoit või tuleks talle arvutada välja õige toidukooslus kodutoitude või toortoitude valikust ning alati tuleks ka tagada oma koerale piisavalt joogivett, sest kõik organismi protsessid toimivad vedelikukeskkonnas.



Kommentaarid

Email again:

Eelmine

Lemmikud ja aastavahetus

Järgmine

Kuumarabandus

Jaga seda artiklit