Ilusate suviste ilmadega on mõtted hajevil ja puhkuselainel. Soojade ilmadega soovivad inimesed oma lemmikuid kõikjale kaasa võtta ning meie lemmikud on selle üle muidugi väga rõõmsad. Kahjuks võib ühiste ettevõtmiste varjus ligi hiilida ka ülekuumenemine ja kuumarabandus.

Kuumarabandus tekib olukordades, kus koera enda jahutamisviisid ei toimi piisavalt efektiivselt soojas või kuumas keskkonnas.

Koerad ei higista ning nendel on higinäärmed ainult käpapadjanditel. Seega peavad nad kasutama teisi meetodeid enda jahutamiseks. Koera esmane jahutusmehhanism on hingeldamine, mille kaudu viiakse soe ja niiske õhk organismist välja.

Teine tõhus viis on soojuse juhtimine jahedamale pinnale – näiteks kõhutamine külmal betoonil, niiskel ja jahedamal rohul jne. Selline viis on samuti väga efektiivne, sest kehatemperatuuri tõustes naha sees olevad väikesed veresooned laienevad. Organism juhib soojema vere keha „äärealadele“ jahutamiseks ning kui see piirkond jahedaga kokku puutub, jaheneb soontes voolav veri, tagades temperatuuri alanemise. Seejärel, temperatuuri alanedes, ahenevad ka veresooned.  

Klassikaline kuumarabandus tekib lemmikutel siis, kui nad jäetakse sooja või kuuma keskkonda ning neil ei ole võimalik oma kehasoojust alandada kummagi viisi kaudu.

Peamine põhjus, miks koerad saavad kuumarabanduse, on see, et koer jäetakse „hetkeks“ autosse, minnes ise näiteks poodi või paki järgi. Päikesepaistelise või sooja ilmaga muutub autos temperatuur väga kiiresti saunataoliseks ning autos puudub õhuvahetus. Koeral ei ole võimalik ennast kuidagi ümbritseva keskkonnaga võrreldes jahutada ega ka kuskile pageda ning seetõttu areneb väga kiiresti välja kuumarabandus - isegi kuni 10 minuti jooksul.

Tihti võtavad omanikud väga kuumade ilmadega koera randa kaasa, eesmärgiga et ta saaks liival mängida ja vees ennast jahutada. Eesmärk on hea, kuid rannaliiv kuumab ning õhuliikumatus teeb meie karvastele sõpradele tegelikult liiga. Nende jahutamine toimib ju läbi hingeldamise ning kui nad peavad seda tegema „saunas“, siis sellest võib kujuneda väga kiiresti kuumarabandus. See oleneb kindlasti ka lemmikust, kuid omanik saab ise hinnata, kas koer hingeldab või otsib pidevalt varjulist paika või on rahul oma tingimustega. Lisaks tuleks mõelda rannas oleva liiva, niiskuse ja karvastiku peale, mis võivad anda koos tulemuseks üsna sügeleva ja kiiresti põletikuliseks muutuva naha.

Ülekuumenemiseni võib viia ka liigne aktiivsus või koormus liiga soojaga ilmaga, eriti jalutades mööda asfaltteed. Meie tunneme tee lähedal kuumavat umbset õhku ainult jalgadega, kuid koerad peavad seda ka sisse hingama ning nende käpad peavad taluma kuuma asfalti kogu jalutuskäigu kestel. Soojad suveilmad on rasked ka lühikoonulistele koertele, näiteks buldogidele ja mopsidele, sest nende hingamisteed on anatoomiliste iseärasuste tõttu väga kitsad ja jahutusmehhanism võib olla puudulik isegi jahedamate ilmadega.

Lemmiklooma normaalne kehatemperatuur on 37,5-39,2°C kraadi ja see varieerub vastavalt koera suurusele, aktiivsusele ja olukorrale (sh stressi tasemele). Normaalsetes tingimustes ei tohiks koera kehatemperatuur ületada 39,2°C. Temperatuuri mõõdetakse koertel digitaalse termomeetriga pärakust (umbes 2-4 cm sügavuselt). Kindlasti ei tohiks seda teha klaasist „vanakooli“ termomeetriga.

Kuumarabanduse sümptomiteks on ärevus ja intensiivne lõõtsutamine - koer otsib pidevalt varjulist paika ning proovib ennast külmale asetada. Lisanduda võib ilavool ning igemete (ja teiste nähtavate limaskestade) värvustumine punaseks. Kui lemmiku kehatemperatuur on tõusnud üle 40°C kraadi võib koer ärevuse asemel muutuda juba apaatseks ning võib esineda ka oksendamist ja kõhulahtisust.

Intensiivse hingelduse ja ärevuse korral võiksite esmaabina viia lemmiku jahedamasse varjulisse kohta, pakkuda talle joogivett ning jahutada teda jaheda (mitte jääkülma) veega või märgade rätikutega. Kõigepealt on mõistlik alustada jahutamist koera keha alt poolt ehk kaela-, kaenla-, kõhu- ja kubemealusest piirkonnast ning edasi juba igalt poolt mujalt.

Kui koera probleemid ei leevene ja pigem süvenevad, siis peaks kindlasti lemmikuga loomaarsti poole pöörduma. Temperatuuri tõustes süveneb hingamine intensiivsemaks, rütmilisemaks, pausideta hingeldamiseks ning  limaskestad muutuvad hapnikupuudusel tumepunasest sinakaks. Lisanduvad tavaliselt ka kesknärvisüsteemi nähud nagu tasakaaluhäired, krambid ja kooma ning sellistele sümptomitele järgneb sageli ka surm.

Ennetus on kõige parem ja efektiivseim esmane tegevus!

Kuumade ilmadega käige koertega pikemalt jalutamas varahommikul ja hilja õhtul ning päeval piisab lühikesest „pissiringist“. Päeva kuumimatel hetkedel hoidke neid jahedas kohas. Eriti kui Teie lemmik on lühikoonuliste tõust, ülekaaluline või tiheda ja pika karvastikuga või kroonilise haigusega vähese koormustaluvusega koer.

Ketis või aedikus peetavate koerte puhul jälgige, et Teie lemmikul oleks võimalik minna varju või pidage neid kuumaperioodil hoopis jahedas toas. Tagage oma lemmikule alati piisav joogivesi.

Kui kahtlustate, et Teie koeral võib olla kuumarabandus, siis võtke viivitamatult ühendust loomakliinikuga!